Lisaks muud tüüpi väärtushinnangutele, mis alati mõjutavad selliseid populaarseid tegelasi nagu Tom Cruise kaamera ees ja taga, seisame kahtlemata silmitsi väga kehtiva näitlejaga. Enne auväärset kivi mulle Tomi vooruste esiletõstmise eest võib nõustuda, et tema endiselt korduvad ja kohati koomiksile kalduvad dramaatilised registrid teenivad suurepäraselt kõikvõimalike seikluste või põnevuse intensiivsust ja emotsioone.
Teiste jaoks jääb vaen, rünnakuvalmis avalikkuse teravdatud kriitika, mis on tingitud lihtsast ülevalgustusest suurel ekraanil või selle tuntud ekstsentrilisusest ja kõigist kuulujuttudest. Sellele vaatamata nõuan, et peame tunnustama selle näitleja pühendumust oma käsitööle igas filmis, milles ta peategelasena esineb. Võib-olla pole ta enam Tom, oma pikkade õlgadega, temaga samasugune galantne Brad Pitt, kuid ta on siiski see mees, kes on nõus oma töö raames kaskadööre tulistama.
Umbes 50 filmi, millest paljud on kassahitid, kus Tom kasutab ära seda histrioonikat, mis ulatub lihtsast välimusest näoilmete või žestikuleerimiseni. Mitteverbaalne keel on sel juhul näitleja peamine töövahend, mis korvab kõik muud võimalikud puudused, mida seitsmenda kunsti kõige puristide juures on näha.
3 populaarseimat Tom Cruise'i filmi
Minority Report
SAADAVAL MINGIL NEIL PLATVORMIL:Eelkäijad, geneetiliste eksperimentide ohvrid, elavad peaaegu täielikult sukeldunud olulisesse seerumisse, mis asetab nad üldteadvuse tasandile, nagu on puudutatud või antud juhul prohvetliku kingituse poolt piserdatud.
Omapärase Cassandra sündroomiga laetud kolm venda pakuvad oma basseinist nägemusi eelseisvatest sündmustest nende kõige kohutavamas aspektis. Mis on sama, nad suudavad kuriteo ette ennustada enne selle toimumist.
Ja muidugi mesi helvestele tulevikupolitsei jõududele, kes on kuriteoeelse üksuse kaudu võimelised kurjategijaid kinni pidama. Kui asi sisaldab doosi reetlikkust, siis on neil lihtsam teha üksuse detektiivid eesotsas alati toimeka Tom Cruise’iga (nimetagem teda John Andertoniks). Kui tegu on kirekuriteoga, ägeneb kõik kiirelt, sest kuna plaani pole, siis pole ka aega mõelda kellegi äraviimisele.
Kuni väikevennad toovad esile Andertoni enda kui valmiva kurjategija ja algatatakse järgnev uurimine, et teda iga hinna eest peatada. Aga asjal on muidugi oma puru. Eelkõigete nägemustel on oma kaja, omamoodi kõrvalekaldumine sündmustest, mida edasi arendada. John Anderton leiab neis oma viimase lootuse, sest tal pole põhjust tappa. Või vähemalt ta arvab nii...
Kahtlemata Tom Cruise'i tõlgenduse paradigma. Meeletu tempo, mille all Cruise'i esitus suurendab iga stseeni Hollywoodi draamaga, kuid see on selle filmi jaoks täiesti geniaalne.
Homme äärel
SAADAVAL MINGIL NEIL PLATVORMIL:William Cage ärkab ikka ja jälle värbamiskeskuses, et võidelda meie maailma vallutamise äärel oleva võõrliigiga. Cage pole keegi muu kui Cruise ja iga uue ärkamisega on tal võimalus õppida veidi rohkem tundma kummalist maatriksit, mis püüab maailma omamoodi igavese tagasituleku lõksu. Aga loomulikult toimub see igavene tagasitulek ainult Cage’i jaoks, sest tegelikkuses jätkab maailm liikumist selle eluliigi lõpliku maailmavallutuse poole, kes ei allu tavalistele ruumi/aja vektoritele.
Võis loota, et meie liigi hävitamise ohuga silmitsi seistes on kellelgi uue kurjuse vastu astumiseks vajalik evolutsiooniline eelis. Jumalal või juhusel on oma pisiasjad, et säilitada igal planeedil erinevaid eluvorme. Tom Cruise, see tähendab ohvitser William Cage, on üks väheseid, kes on võimeline kohanema nagu viiruse mutatsioon selle reaalsuse ilmnemisega.
Päev-päevalt korduvates reaalsusega kohanemiskatsetes ja -katsetes on palju huumorit. Umbes nagu Bill Murray filmis Groundhog Day. Kuid eesmärk on teha iga päev natuke edusamme hirmuäratava rinde ees, kus peetakse viimast lahingut inimkonna ja tulnukate vahel. Küsimus on selles, kas suudame veenda korduvaid tegelasi temaga sel arvestuspäeval liituma. Ja iga uus päev tundub, et see pole võimalik. Kuni lõpuks avaneb viimane võimalus, ilma kordusteta...
Tagatis
SAADAVAL MINGIL NEIL PLATVORMIL:Tom Cruise riietus seekord Cape Feari kõige hullumeelsemaks Robert De Niroks. Kahtlemata tema süngeim iseloomustus, kus tema naeratus on pigem naljamehe grimass kui vananeva galantse võlu. Film, mis on hallutsinatsiooniline reis Los Angelese öösse. Vaesel taksojuhil nimega Max Durocher on õnnetus sattuda kokku kõige sobimatuma kliendiga.
Tüüpiline süžee, kus iga kodanik on allilma pimedamate nurkade keskel kättesaadav. Allitud häirivale Tom Cruise'ile, kes täidab oma kohutavaid ülesandeid, hoides samal ajal vana head Maxi röövituna.
Asi on muidugi kordamööda selles, et Max asetatakse orkaani keskmesse. Ja tema languse algus sel õhtul LA-s kliente teenindades viib ta FBI tagaajamiseni ja võidujooksmiseni ajaga, et Tom Cruise ei lõpetaks oma viimast ülesannet, mis annab tähenduse kõigele, mis juhtus. .
9 kommentaari teemal "Ammendamatu Tom Cruise'i 3 parimat filmi"