Revolutsionääri Karl Marxi 3 parimat raamatut

Kui on olemas ideoloog, mõtleja või miks mitte seda öelda, nurgakivi maailma kriitilises mõtlemises XNUMX. sajandist tänapäevani, Karl Marx. Nagu juhtus juba Friedrich Nietzsche või mõne muu filosoofi või mõtlejaga, mulle meeldib aeg -ajalt neid tuua kirjanikud, kes on valgustanud mõtlemist, kes on kasutanud kirjandust allikana, kuhu panna must valgele, kus viljastada järglastele oma teooriaid ja mõtteid, nende valgustavaid seisukohti inimkonna kohal peituva reaalsuse kohta poliitilises, sotsiaalses, teaduslikus ja isegi filosoofilises mõttes.

Marxilt tuli muidugi marksism. Kuid ka temast tekkis kommunism või ajalooline materialism. Karl Marxi puhul on alati tegemist näilise reaalsuse vastandamisega subjektiivsele reaalsusele, lõhe hindamisega ja võimu trompe l'oeil ’st riisumisega, kes on otsustanud muuta rahva alati harjunud suhtlema veskiratastega, alates feodalismist kuni tema elamine, tehaste uued tootmissüsteemid tänapäeval valitsenud kaasaegse majanduse koidikul (ma ei julge öelda, et praegusel kapitalistlikul süsteemil on palju pistmist selle algse ideega kaupade tootmisest ja tarbimine).

On enam kui tõenäoline, et kui Marx poleks sündinud, oleks ta pidanud selle välja mõtlema. Niisiis oli tema figuuri ebakindlus Euroopas hoolikas. Nende enese pärast revolutsioonile pühendunud anarhistide ja töölisklasse ignoreerida otsustavate kapitalistide seas tõusis esile Marx oma kommunismiideaaliga, sekkumisteooriaga liberalismi vastu, mille Adam Smith juba siirdas ja õnnistas.

Klassivõitluse probleemi lahendati poolel Euroopas. Ja ei saa öelda, et Marx oli ainult revolutsiooni teoreetik. Ta oli seotud paljude revolutsiooniliste liikumistega, isegi aeg -ajalt relvavarude eest tasudes.

Kuna kommunistlik manifest oli suurepärane teos, õnnestus Marxil sisestada vajalik klassiteadvus. Võib-olla ei võita viimast lahingut, kuna see ametlik teadlikkus on kunagi saavutatud, vasakpoolsete voolude vaheliste tüüpiliste lahkhelide tõttu, mis kestavad tänapäevani.

Sel ajal ei olnud üksmeelt anarhistidega, kes kuulusid samasse institutsionaliseeritud voolu nagu The International ja mida juhtis Marx. Bakunini anarhistid eitasid alati niinimetatud riiki, võimu tsentraliseerijat liberaalsete kõrvalekallete parandamiseks. Ja Venemaal, Kuubal või teistes hiljutistes kommunistlikes tugipunktides toimunu valguses oli neil õigus. Teoorias, mida kirjutas Marx ja võttis omaks Lennin, võib olla palju sotsiaalset võrdsust, utoopiat. Kuid Marx ei suutnud ette kujutada, et võim rikub alati kõike.

Sellest hoolimata on utoopiline ideaal alati horisont ja esimene kaitserakk ohjeldamatu kapitalismi vastu. Ja oma kättesaamatus allegoorias on see tänaseni selgelt vajalik.

Marxi 3 soovitatud raamatut

Kommunistlik manifest

Koos Engelsiga kirjutas Karl Marx selle raamatu juba aastal 1848. Kuigi see pole tema sügavaim raamat, päästis ta selle esmajärjekorras selle ajaloolise tähtsuse tõttu.

Otsides kapitalistliku majanduse triivist kirjeldavat ja alati valgustavat keelt, oli tema arusaadavus aluseks kõikidele järgnevatele klassiliikumistele.

Nagu ma juba varem märkisin, on inimene seni, kuni vastupidist pole tõestatud, võimetu tõelise sotsiaalse heaolu utoopiaks, mis alistub täielikule võrdsusele, klasside vahel kompromissile.

Kõigil neil põhjustel annab see raamat, mis kogub miljonite töötavate inimeste soove sotsiaalse õigluse otsimisel, lisaks selgele faktide selgitamisele palju usku, uskumusi, lootust, omamoodi sotsiaalpoliitilist piiblit, mis on mille on koostanud ka tark mees, ideoloogia, mis on moodustatud kogemustest, kogemustest ja inimeste revolutsioonidest pärast seda teist, tööstuslikku revolutsiooni.

Suurepärane tasakaalu otsimine selliste kaalukate mõistete vahel nagu tootmissuhted, produktiivsed jõud ja sotsiaalne teadvus, mis on liikunud maailma kuni meie uue tehnoloogilise revolutsioonini koos veel määratlemata raamistikuga (vaja on uut Karl Marxi, näiteks söömist).

Pealinn

Seda peetakse Marxi meistriteoseks. Oma vaenlasele vastu astumiseks on hädavajalik teda tunda ... Ja sellepärast mõistetakse seda raamatut poliitilise majanduse täieliku lahkamise kavatsusega, selle tähendusega, et sellel kavatsusel on poliitika ja majandus alati käsikäes.

Adam Smithi nähtamatu käsi vajab valitsuse isa teist kätt, kes teab, kuidas suunata kapriisse poja, nagu turg, liialdusi. See on teos, mis on kirjutatud kaks aastat, kuid mille Engels on lõpetanud kogumiku kaudu, mis võttis tal aega 9 aastat pärast Marxi surma.

Tõde on see, et see töö kuradi kapitalistliku süsteemi kallal, mille ees Marxi kuju ilmus, on juhtumisi üks parimaid traktaate mis tahes tootmissüsteemis valitseva kapitalismi, spekulatsioonide ja ainsa lõpliku huvi kohta ambitsioonide rahuldamiseks.

Suure tehnilise rangusega toob see aga kaasa ka detailide sära, kapitalistliku süsteemi põrandaaluse vaatluse ...

Kuritöö kiitmine

Suurelt autorilt, harulduselt. Alati on huvitav avastada seda erilist raamatut, seda teost, mis toob ootamatult teise vaatenurga või sukeldub väga kaugetesse teemadesse. Kurjas, vägivallas ja kuritegevuses on palju atavistlikku.

Ja mis kahtlus on selles, et see on teema, millega peame kodanikena alati elama? Karl Marxi jaoks on selles ainulaadses teoses vaja analüüsida institutsionaliseeritud kanaleid, et seista silmitsi kurjuse, kuritegevusega, moraali muutumisega seaduseks, juriidiliste nõtkustega ja lõpuks muidugi võimaliku kuritegeliku ebavõrdsusega klasside vahel.