Alfonso del Río 3 parimat raamatut

Hea kirjanik mõistatus Põnevuste kutsega peab see suutma selle tõepärasuse mõiste üle kanda nii meid ümbritsevale kummalisele komponendile. Sest nii palju, kui meil on igale vajadusele oletatav tõhus ja empiiriline vastus, ei sõltu see, mis lõpuks juhtub, alati kontrollitavatest variantidest.

Sügaval sisimas on iga inimene mõistmatu mõistatus ja kirjanduslikud ettepanekud, nagu näiteks Alfonso del Rio Need toovad meid lähemale mõistatuslikule ruumile, kus ajamid ja hing eksisteerivad koos, mootorid, mis meid meie sügavustest juhivad. Kõik, mis järgneb, kirjutab sündmused ümber põnevatest siseajaloost, mis on võimelised andma uue nägemuse igast ajastust.

Juba oma esimeste romaanidega liigub Alfonso oma tegelaste trompe-l'oeil'i ja võre esitlemisel kergusega, nii et me jääme näivusest minema ja lõpuks muutma jutustatu tegelikkust kõige ootamatumast pöördest. Me kaunistame selle peategelaste olulise osa eilse ja tänase vahelise maastikuga, selle tagasivaadete mänguga, millele kirjutaks alla ta ise. Joel Dicker. Ja lõpuks naudime väga meelelahutuslikke romaane.

Alfonso del Río 3 soovitatud romaani

Raamatute peidetud keel

ma mäletan Ruiz Zafon. See juhtub minuga alati, kui avastan romaani, mis osutab raamatute esoteerilisele aspektile, varjatud keeltele, lõpututele riiulitele kogutud tarkuse aroomile, võib-olla uutele raamatukalmistutele...

Ja see on okei, olgu nii. Kataloonia kirjaniku tohutu kujutlusvõime on see, mis tal on ... Aga seekord on see kuni a Alfonso del Rio mis jällegi võtab Bilbao oma saladuste epitsentriks mõõtmiseks nagu Ruiz Zafóni Barcelona.

Biskaia pealinnast erinevate Euroopa stsenaariumiteni, ka vaheldumisi erinevatel aegadel. Nii kootakse sugestiivne mõistatus, mis viib meid ja viib meid lolliks nagu hea võluri nipp.

Bilbao ja Oxford, 1933. Gabriel de la Sota, kirjanik ja Oxfordi ülikooli professor, on Biskaia ühe suurima varanduse pärija, suure teraseettevõtte omanik. Kuid keegi tume on avastanud oma minevikust ühe tumeda saladuse ja on valmis tegema kõik, et seda uputada. Teie parimad sõbrad CS Lewis ja JRR Tolkien on teiega tingimusteta kaasas, et saaksite luua parima loo, mis kunagi kirjutatud.

London, 1961. Mark Wallace, kümneaastase tüdruku isa, kellel on väga eriline kingitus, on tunnustatud Briti advokaat, kes hakkab pensionile jääma. Ühel päeval külastab teda kirjanik Úrsula de la Sota, kes juhendab teda uurima oma perekonna minevikku ja pärandit: rahvusvaheline ajakirjandus on kajastanud, et Gabriel de la Sota varandus ei pruugi 1933. aastal täielikult kadunud olla ja et teadmiste võtmed kus ta on, leiab tema viimasest romaanist.

Lugu, mis rändab Oxfordi ja Bilbao vahel üle kolmekümne aasta ja milles kõiki tegelasi ühendab saladus, mis oli maetud. Ja seda saavad paljastada ainult need, kellel õnnestub dešifreerida kuulsa kirjaniku suurima teose lehtede taga peidetud keel. Lugu heast ja kurjast, tõearmastusest ja kirjandusest, autentse sõpruse tugevusest, mis alati saadab ja ei mõista kohut.

Vihma linn

Bilbao kui vihmane linn on tüüpiline pilt, mille päevad võivad olla nummerdatud tänu kliimamuutustele. Kuid kujuteldav on selle suurepärase linna juba sellisel viisil katalooginud, nii et "vihma linna" sünekdoos või metafoor töötab endiselt suurepäraselt.

Kuid 80ndatel oli see midagi muud ja vihmalinna idee piirdus Biskaia pealinna kui väga äratuntava halli linna reaalsusega. Sellest linnast, mida vihma rünnab, leiame päevast päeva ka Alain Lara, algaja jalgpalluri, kes hakkab Athleticus esile kerkima. Aga asi pole jalgpallis... Sest Alaini elu hakkab kokku kukkuma, kui ta avastab tundmatu ja mõistatusliku foto oma vanaisast XNUMX. aastatest.

Sisetunne, et sugulane pole või pole olnud see, kes ta alati tundus olevat, tekitab alati vältimatut uudishimu. Kui lisada siia iga hinna eest varjatud mineviku märgid, võime arvata, et Alain on täielikult kaasatud oma uudishimu rahuldamisse, kui see, mis ta ise on.

Meie esivanemate elud tõmbavad kuidagi meie saatuse piiri. Ja Alain, oma loomuliku inimliku teadmistehimuga, viskab end selle foto all paistvasse pimedasse kaevu.

Rodrigo, vanaisa, ilmub koos pubeka Ignacio Aberasturiga, kes tõusis lõpuks panganduse kõrgeimatele astmetele. Ja ometi kustutas miski või keegi ta koos vanaisaga ühiskonnast täielikult. Nii et see foto omandab erilise tähtsuse kohe, kui selgub lõpuks kadunud tegelaste kokkulangevus.

Alain proovib niiti tõmmata, pöördudes noore María Aberasturi poole. Nende vahel õnnestub neil jälgida huvitavat uurimisliini, mis viib nad Natsi-Saksamaale. Seda jälgides pole kahtlustki, et Rodrigo ja Ignacio elud jõudsid Berliini nagu rong minevikust, mis on täis kahtlusi ja tumedaid endeid. Need sõjaajad, mis pidid muutma maailma koletu planeediks, tunduvad kahele noorele, nagu Alain ja María, veelgi kaugemad.

Sel põhjusel raputab kõik, mida nad avastada saavad, nende sisemusse, nii et iga saladus on sel viisil paremini mõistetav, sisuliselt salajane, kõigi eest hädavajalikult varjatud, eriti sugulaste jaoks, kes saavad oma sugupuu tõelise identiteedi tundma õppida.

joannes

Kirjanduskarjääri alustamine sellise ulatusega ajaloolise romaaniga ennustab juba vähemalt julget. Oma kirjandusliku debüüdiga demonstreeris Alfonso del Río seda hakkajat kirjanikku, kellel on hea jutuvestja olemus. Ja vaatamata teatud vajakajäämistele oma peategelaste iseloomustuses, juhatab lugu paratamatult heade süžeede jõul sinna teise eelmisesse maailma...

Aasta 425 pärast Kristust. Attila läheneb Roomale. Paavst Leo teab, et kui "Jumala nuhtlus" teda ei vallutab, on see varem või hiljem keegi teine. Niisiis usaldab ta Ioannesi, rüütli, keda näib olevat surematusega õnnistatud, eemaldama linnast salapärase rindkere ja põgenema sel hetkel tekkiva rahva juurde, keda kutsutakse võimsaks Veneetsia rahulikuks vabariigiks. Veneetsia karneval, meie päevil. Kapuutsiga mees viskab paavst Peeter II Campanile'ist välja.

Linna piiratakse seni, kuni kuritegu on lahendatud, ja püüab oma kanalite võrku Inglise miljonäri poja, noore Hispaania arheoloogi ja terve hulga tegelasi, kes ei tea, mil määral võib nende osalemise ajalugu muuta maailma. Ioannes on peadpööritav romaan. Intriig ulatub kiriku kuplini ja sukeldub aja tunnelisse. Poliitilised ja vaimsed huvid on vastuolus Veneetsias, mida kujutab Alfonso del Río ajaloolise täpsuse ja legendaarsete joontega. Lahingus järeleandmatute vandenõulaste ning hea võiduks valmis meeste ja naiste vahel leiab lugeja hingamispausi alles lõpus.