Kaardid, mida me jagame, autor Ramón Gallart

Edukas metafoor laual olevate kaartide ja selle vahel, mis elul lõpuks on. Juhus ja see, mida igaüks välja pakub, sisenesid kord elumängu. Bluffimine võib olla kõige edukam käik, kuid alati on hea, kui on võimalik petta, kui nad pole üksildased.

Hugo puhul on tema asi alati pakkumist tõsta ja vajadusel isegi teki lõhkuda. Sest parima kaaslase otsimisel, kellega mängu lõpus edu saavutada, võib meie peategelane varrukast kaardid välja võtta, et pääseda monotoonsest mängust, kui kaardid visatakse.

Ja see ei puuduta ainult armastust, mida ma paaride kohta osutan. Kõik kohtumised selles romaanis on paarid tärkavatest kirgedest, sõprusest või kõige täielikumast kokkusattumusest. Ja autor kasutab seda ära, et paljastada oma tegelaste hinge maagilise realismi hõnguga. Ei ole teesklust, histrioonikat ega ülenäitlemist. Ainult autori kohustus anda kogu elu neile, kes saadavad meid oma eksistentsi teekonnal. Ja see saavutatakse nii, nagu tunneksime iga tegelast juba mõnest teisest elust. Sest loomulikkus on selles romaanis justkui kingitus vahetu empaatia vastu.

Kahtlemata suhtlevad selle süžee tegelased maagilise tõepärasuse ja läheduse aistinguga, mis paneb meid elama kõige ägedamaid seiklusi. Sest vähehaaval edeneb lugu kõikvõimalike takerdumiste suunas. See on juhus, kaardid, mida nad mängivad, ja iga mängija jultumus tellida või võltsida oma pokkerit.

Ja neis toimib Hugo roll eluloolise vabandusena. Kõik keerleb ümber Hugo, kes elab iga päev tuhat ja üht kirjanduse klassikalisema tõukleja seiklust. Mees kohati oma kangelasevälgatustega (defineerides kangelasena kõiki, kes lihtsalt teeb, mida suudab), aga ka oma viletsustega nihilistlike esilekutsumiste vahel. Hugo iseloomustuses on kõik, mis sobib iga naabripoja vastuoludega.

Süžee võtab kuju nagu tsüklon, mis hakkab Hugot püüdma. Sellised tegelased nagu Cris või Manolo toetavad sündmuste kiiret arengut, mis asetab nad loo edenedes ootamatute kuristiku kohale. Tulemuseks on plahvatus, reaalsus, mille alused on dünamiidiga laetud ja mis ühelt poolt lõpeb plahvatusega, samal ajal kui see plahvatab ka sellise tegelase nagu Hugo seest, kes mängis oma kaarte maksimaalselt. Nii heas kui halvas.

Nüüd saate osta Ramón Gallarti romaani "Kaardid, mis meid puudutavad" siit:

Kaardid, mida me jagame
hinda postitust

Jäta kommentaar

Sellel saidil kasutatakse rämpsposti vähendamiseks Akismetit. Vaadake, kuidas teie kommentaarandmed töödeldakse.