3 parimat Lahose raamatut

Kirjanduslikus ettekandes andis valveautor mulle oma teooria, et kui te pole 40. eluaastaks saavutanud oma loomingule teatavat tunnustust, on parem seda mitte liiga tÔsiselt vÔtta.

Kasutage Lahozit ta vĂ”itis Primavera de Novela auhinna kolmekĂŒmnega. Kui jÀÀme selle kirjaniku mĂ€rkide juurde, kes teadis tĂ€htaegadest ja protsessidest, saavutas Use Ă”igeaegselt kirjanikuks olemise eesmĂ€rgi. Mitte nii varajane kui Espido freire aga jah selles vanuses kuulus veel noore kirjaniku siltidesse.

Ainult et lĂ”puks pole asi selles. Kirjutamine ei ole paberi pitseerimine enne tĂ€htaegu. Ja Use Lahoz on hea nĂ€ide sellest, et kirjanikuks olemine on midagi muud. Sest lĂ”puks kirjutad sa alati seda tĂ”siselt vĂ”ttes, kogu suurtĂŒkivĂ€ega, mida sa enda sees kannad. Nagu paljud muudki asjad, mis on vĂ”etud tugevaimast sisemisest tahtest.

Tunnustused, auhinnad ja tunnustused, mida Use on vÀÀrtustanud, pole eesmÀrk, vaid tagajÀrg. Ja oma noore autori seisundist lÀhtudes on ta tÀnapÀeval juba vÀljaspool tellimusi ja tÀhtaegu meie kirjanduse oluline jutustaja.

Top 3 soovitatavat kasutamist Lahozi romaanid

Head sÔbrad

Me kÔik oleme elanud neid pÀevi, mil sÔprus saavutab tÀhenduse, mida ta meie elu jooksul harva rohkem saavutab. LapsepÔlv ja selle intensiivne avastamisele Àrkamine, siirusest ja avatud hingest, mis paneb sind lÀbi saama teistega, kes liiguvad sinusugusena esimeste horisontide valguse poole.

Aragoonlasena oli see romaan mulle juba pisut pĂ€lvinud, alustades oma peategelase lapsepĂ”lvest minu maal. KĂ”ik muu, hilisem vaimustus tuli ĂŒlihea. Muljed, mis tungivad lĂ€bi rasketest sĂ”jajĂ€rgsetest aastatest, veelgi enam sellisele poisile nagu Sixto, kes tĂ€idab oma ebaĂ”nne oma orvusega, tugevdades seelĂ€bi sĂ”pruse ÀÀrmuslikku vÀÀrtust lapsepĂ”lves, krundi ĂŒmbritsevatest oludest. EbaĂ”nne on lapsepĂ”lve trompe l'oeil, komplekt, mis tuleb Ă€ra visata tĂ€nu kujutlusvĂ”imele, picaresque'ile ja sĂ”prusele.

Hiljem liigub romaan selle tuleviku poole, mis on kirjutatud poistele nende konkreetsetest oludest. Nagu vĂ”ime kahtlustada, liigub sĂŒĆŸee melanhoolse idee poole, mille kohaselt ei supelda enam kunagi samas jĂ”es, samuti ei tohiks naasta kohtadesse, kus oli Ă”nnelik. Sest jĂ”gesid ega ruume sellisena ei eksisteeri. Sixto ja Vicente olid need mĂ€ngukaaslased ja ebaĂ”nne, kes olid oma vanuses sobimatud, et ĂŒletada tagasilööke. Aga kui pĂ€evad mööduvad ja nad hoolitsevad selle eest, et nad oma elamise maha mattaksid, vĂ”ib nende lapsepĂ”lve unenĂ€oline tunne muutuda Ă”udusunenĂ€oks. AastakĂŒmneid hiljem osutab Hispaania ainulaadsest tulevikust pĂ€rinev taaskohtumine loo dramaatilisele aistingule, milles vĂ”ib kĂ”ike juhtuda.

Head sÔbrad

Jauja

Rangelt kirjanduslikuna on see romaan ilmselt siiani autori poolt kÔige paremini kirjutatud. Kaubanduse valdamine, ressursside absoluutne kontroll, kÔik tÀiusliku tÀiendusena olulisele ja ammendamatule argumendile autoris: elu.

Sest elust kirjutamine on seiklus ja tĂ”de. Peategelaste paljastamine, kelles me saame elada jahutava realismiga, nagu MarĂ­a, on rohkem kui kirjanduslik nauding. Selle ĂŒlesehitamine, mida peame MarĂ­a kohta teadma, pĂ€rineb meilt endalt, aga ka isa mĂ”ttest. stseen, kus ta mĂ€ngib TĆĄehhovi Luibat.

See, mida isa, kes ei ole enam meile rÀÀkinud ja mida nĂ€itleja, kes jÀÀb oma elutĂ€htsa tĂ”lgendamise vete vahele, on vĂ”imeline meile edasi andma, eeldab lavakunstiks terve reisi maailma teatrisse, humanismi kus me kĂ”ik tĂ”lgendame seda, mida arvame end olevat.Ta isa on surnud. Kindlasti, kui ta elas Luiba pisar. Ja sel hetkel on tema kord oma stsenaarium ĂŒle vaadata ja kaaluda, kas ta tunneb end vĂ”imelisena naasma oma loomingu algusesse, lapsepĂ”lvest pĂ€rit improvisatsioonide ja varjatud saladuste vahel.

Liigume ĂŒhes TĆĄehhovi etenduses, kuid naaseme ka Maria tĂ€ielikku ellu. NĂ€eme nĂ€itlejannat just sel hetkel, mil saame avastada kĂ”ik, mis viis ta sinna. Isa kaotus on dramaatiline eluline hetk, kus inimene ei tea, kas kuulutada vĂ€lja monoloogia, kas vĂ”tta elu arvele vĂ”i lasta end Ă€ra vĂ”tta lĂ€mmatava nostalgiaga kaugete mĂ€lestuste ja juba etendatud stseenide pĂ€rast.

Jauja

Kadunud jaam

SĂŒdames on Use Lahoz ka ajaloolise ilukirjanduse jutustaja. Ainult et nende argumendid on nii sĂŒgavad, et lĂ”puks unustatakse maastik. Selles romaanis, vĂ”ib -olla klassikalisema vaidluskĂŒsimuse tĂ”ttu, jĂ€lgitakse (ja nauditakse) seda teiste pĂ€evade kroonika kavatsust rohkem, pÀÀstetakse pilte vanast minevikust, mille me tĂ€nu vanadele seepiafotodele kergesti ĂŒles Ă€rkame. hĂ€irib Santiago Lansaci elu.

Oma vÀikelinnast on ta sunnitud kÔigepealt pealinnas, seejÀrel Barcelonas ja kuhu iganes saatus teda viia soovib, teekonnale, mis on tÀis seiklusi, kus ta möödub inimestest, kelle kavatsusi ta ei tea. Ôigel ajal avastada. Olles silmitsi nii paljude Ônnetustega, saab teda pÀÀsta ainult armastus.

Kadunud jaam See on lugu kaotajatest, kuid ennekÔike inimkomöödia unustamatute tegelastega: Santiago, armastav hull, keda piinavad hirm ja linnud peas, ja Candela, naiivsuse, jÔu ja tingimusteta armastuse kuvand Ajal, mil naised said hariduse teenimiseks.

Loobumata huumorist, agara ja tÀpse proosa ning meisterlikkusega, mis seda narratiivina tugevdab, jutustab Use Lahoz jutustustest, mis Hispaanias nende antikangelaste kaudu XNUMX. sajandi teisel poolel lÀbi said, emigreeruma sunnitud ja romaanis tundmatusse lastud tundeid tÀis.

Kadunud jaam

Teised Use Lahozi soovitatud raamatud

lahtine salm

Pole midagi sĂŒgavamalt inimlikumat kui lahtine vĂ€rss. Vaid need, kes ilmutavad oma nooruspĂ”lve vastuolulist lĂŒĂŒrikat, vĂ”ivad olla ĂŒhiskonnas vajalikud lĂ”hkujad, loomeinimesed, ĂŒmberkujunemisvĂ”imelised kriitikud. VĂ€lja arvatud see, et mĂ”nikord on tingimus olla lĂ”dvalt vĂ€rss ja seelĂ€bi pÀÀseda eksistentsi hakitud sonetist, antakse sunniviisiliselt. Nii paljastades ebakĂ”la oma kummalise, vÔÔrandunud ja teistsuguse olekuga solvava keskpĂ€rasuse pataljoni ees.

Enne viieteistkĂŒmneaastaseks saamist avastab Sandra Martos oma seksuaalse kalduvuse ja osaleb vanemate lahkuminekul; kaks asjaolu, mis panevad ta tundma end ĂŒmbritseva maailmaga ebasoodsamas olukorras, kuni ta kohtub temast vanema tĂŒdruku Isaga, kes avab talle eluuksed.

Sellest hetkest alates sĂ”dib ta pĂŒsivalt oma pĂ€ritoluga ning otsib vastuseid ja varjupaika vĂ€ljaspool perekonda, sĂ”pruses, aga ka filmides ja raamatutes, ainsates kohtades, kus kĂ”ledus ja sĂŒdamevalu vĂ”ivad olla ilusad. Teadmata aja mööduvust, hakkab ta elama veendunult, et tema mittevastavus ei taandu, sĂ”pruse ja mĂ”ne armastuse magnetjĂ”ust ja tunnete kestvusest, teadmata, et sĂ”ber vĂ”ib olla vesi, aga ka kĂ”rb..

lahtine salm
5 / 5 - (15 hÀÀlt)

JĂ€ta kommentaar

Sellel saidil kasutatakse rÀmpsposti vÀhendamiseks Akismetit. Vaadake, kuidas teie kommentaarandmed töödeldakse.