Kättemaksuhimuline aura, mis keerleb ümber Bulgakov et tema enda halastamatu ja burlesklik kirjandus ilmub kriitika poole vapustava või isegi fantastilise alla varjatud reaalsusega, teeb temast autori, kes ületab teose, ärkab ellu, moonutatud kroonika ja maskeeritud paroodia.
Olles tüütu suure osa nõukogude võimude jaoks, kellelt ta arstina töötades või samalaadse kroonika ajal teeneid nautis (kuid kelle jaoks muutus ebamugavaks, kui ta otsustas pühenduda kirjandusele), sai Bulgakovist järk-järgult omamoodi dissidentlik kirjanik, keda poliitiline politsei jälitab ja kiusab, kuid kes päästis lugematul arvul juhtudel oma nahka. Võib-olla selle avalikult väljamõeldud lähenemise tõttu, millega võrreldes sai kriitilist realismi vähe destilleerida.
Võib -olla sellepärast sai tema kõige kriitilisem teos, nagu „Meister ja Margarita“, et teos ei lõppenud kunagi täielikult, hoiti alati sahtlis, oodates soodsamaid hetki, ja vaadati seda pidevalt läbi kuni tema surmani ja isegi tema hilisemal päästmisel. Palju aastaid hiljem.
Ka suurepärane novellide või romaanide kirjanik Bulgakov pärib selle jäise eksistentsialismi Tšehhov ainult et ta läbis prisma, mis ulatub tema enda hämmastavast kogemusest arstina kuni privilegeeritud keskendumiseni ajaloolisele arengule.
Mihhail Bulgakovi 3 populaarsemat raamatut
Õpetaja ja Margarita
Võimutahe on sisuliselt igal ajaloolisel hetkel nii sarnane, et sellise teose kehtivuse mõistmine muutub arusaadavamaks. Kuid nagu iga teinegi inimese tahe, tundub see paljudel juhtudel põrgutulest sepistatud kuradi nimega sepana, kes karastas seda Jumalat, kes lõi inimese pettumust valmistavaks projektiks.
Kui kurat saabub Moskvasse oma perioodiliseks ülevaateks iga linna kohta, mis on avalikult oma kujundusele alistunud, leiame eepilise peategelase nagu Margarita, Dante kõrgusel, peategelane, kes lendab kõrgel linna igasugustest elanikest, et see täiuslikult järgib inimliku õnnetu olukorra diktaati.
Oma töö üle uhke kurat püsib aga selles Margaretas, kes ei tee kompromisse kurjuse mugava kiusatusega, mis valitseb nõrkustel ja kiusatustel, mis on mõistuse ja südametunnistuse vahel kergesti rikutavad ja kummaliselt õigustatavad.
Loo keskmes on kummalisuse punkt, kuid mitte teose täielik dekonstruktsioon, mis näitab meile autori ajastu häirivat loomingut. Lõng on selge ja ajaloolisest põhihetkest (ajas ja ruumis) kaugel olevad kurioossed metakirjanduslikud alatükid ühendavad kõike, keskenduvad intensiivsemalt põhistseenile, kuradi tulevik läbi maailma sai tema ustavaks õukonnaks, jäledate ja koomiliste seas.
Välja arvatud Margarita, kõigest hoolimata võimaliku moraalijäägi improviseeritud kangelanna. Sest ükskõik kui palju meile õunast ja paradiisist räägitakse, on enam kui tõenäoline, et vilja nikerdas Aadam ise. Kurat hoolitseks selle eest, et kõik tagurpidi kirjutataks.
Surmavad munad
Võib -olla on ainus viis totalitarismidega silmitsi seista, et nende vastu võidelda kodaniku südametunnistuse järgi. George Orwell või satiiriline fantaasia, mida see romaan kujutab.
Sest kindlasti pole vahet, kas diktaatorlik režiim, olgu see vasak- või parempoolne. Probleemiks on hirm, sellest tulenev alistumine ja sellest tulenev võime teha enamikust kodanikest orjausklikud. Kuni enam kui võimaliku rünnakuni kõige vastu, mis kõlab teisitimõtlemisena selle esialgse hirmuga nakatunud inimeste poolt. Selle fantaasiakihi all, mis pole nii fantaasia, edastab autor karmi reaalsust oma tavapäraste huumoripuhangutega, mõnikord haavava, alati kavala ja intelligentse.
Professor Persikov tegeleb loomade ja taimede võltsimise uurimisega, et need kasvaksid ebaproportsionaalselt (kõlab nagu meie toidu geneetiline muutus). Kuid lõpuks jõuavad nende loomad ja mallid, mis on tingitud valitsuse nõudmistest seda suutlikkust suurendada, murettekitava, koletu ja unenäolise ülevuse tasemeni... Ja loomulikult leiavad lõpuks koletised tee põgenemiseks ja ähvardavad maha lüüa. kogu Venemaa nende rumaluse pärast, kes usuvad, et suudavad kõike oma suva järgi domineerida.
Morfiin
Kui seda oleks võimalik ette kujutada Edgar Allan Poe oli ümberkehastunud vene kirjanikuks, võis seda teost mõista kui kõige selgemat tõendit. Lisaks ühe või teise autori lõplikule kavatsusele, mida kahtlemata iseloomustavad igaühe ajaloolised asjaolud ja loominguline jäljend, mis lõpuks kirjutama viis, viis paralleelne kiindumus mõlema autori fantastilisuse ja uimastite maitse vahel selle loovuseni mõnikord varjatud.
Juhib ja viib meid, lugejaid, läbi nende stsenaariumide, mida erinevate uimastite tavakasutajad elus külastavad. Kuid mõte on avastada sellises teoses protsessi kirjeldust, lavastamist reisist neisse psühhedeelsetesse paradiisidesse, mida antud juhul tõmbab teadvusesse morfiin.
Noore arstina ja võib-olla oma elukutse poolt ületatuna, seistes silmitsi olukordadega, mida ta polnud ette kujutanud, pöördus Bulgakov kõrvalehoidmiseks selle ravimi poole. Selles raamatus käsitleme neid päevi, mil noor arst seisis silmitsi oma lennuõnnetusega praktikas kõige jämedamal ja ootamatumal viisil, seistes silmitsi juhtumitega, mida ta poleks kunagi osanud oma spetsialiseerumise kohta arvutada.
